Lisatud 23.12.2024
Külmemate ilmade saabudes hakatakse paljudes hoovides mängima õnnemängu „Käivitub-ei-käivitu“ ja kui te ei taha selles ettevõtmises teiseks jääda, tasub järgnev kirjatükk vähemasti diagonaalis üle lugeda.
Sohvrid kistakse kõnealusesse loteriisse vastu tahtmist ja selle põhjustajaks on ennekõike kolm tegurit. Madalale kukkuvad temperatuurid, kasvav mugavus- ja ohutusvidinate hulk - mis kõik rõõmsasti energiat tarbivad - ning tarvikute tootjad, kes järelturule pakutavate autoakude eluiga liialt täpselt optimeerivad. Teistest enam on löögi all kodanikud, kelle auto tehaseasetusega aku on vanem kui viis aastat, kelle sõidukil on aku vahetatud ning nood, kelle auto mootoriruumis on suure töömahuga diisel- või bensiinimootor, mille käivitamine nõuab enam energiat.
Reeglina on selles süüdi lühikesed (linna)sõidud, mille käigus ei jõua generaator akut piisavalt laadida, et kompenseerida külmkäivitusest ja suurest tarbijate hulgast tekitatud energiakadu. Seepärast tuleks sõites kasutada ainult neid asju, mida tõepoolest vajate ja näiteks küttesüsteem ei pea klaaside puhtaks kraapimise ajal täie hooga huugama, vaid seda võiks rakendada alles siis, kui auto mootor on juba soojenenud. Lisaks võib aku tühjenemise põhjuseks olla tehniline rike – mõni tarbija jääb mootorit seisates siiski tööle – või generaatori töölepingu lõppemine.
Jah, vabalt ja tavalise voltmeetri abiga. Seda tuleks seda teha pärast pikemat sõitu, ühendades juhtmete „+“ ja „-“ klemmid seisva mootoriga auto aku vastavate kontaktidega. Kui voltmeetri näit jääb vahemikku 12,5-12,7 V, on kõik korras ja aku täiendavat tähelepanu ei vaja. Akut on vaja laadida, kui näit on väiksem kui 12,5 V ja voltmeetriga saab kontrollida ka laadimist. Kui voltmeetri näit jääb töötava mootoriga vahemikku 13,8-14,6 V, on kõik hästi, väiksema näidu korral tuleks aga pöörduda Bassadone meistrite poole, et kontrollida auto generaatori tervist.
Laadida. Raiskamise vältimiseks võiks seda vähemasti proovida, sest tarvikute müüjate hinnangul on enam kui veerand prügimäele jõudvatest akudest töökorras. Akut tuleb laadida kas hästi ventileeritud ruumis või õues, aga mitte miinuskraadidega, sest tühjenenud aku võib üsna kergelt läbi külmuda ja pärast seda ei kõlba ta ka paadiankruks (akud tuleb viia jäätmejaama). Aku tervisele on parem, kui eelistate kiirlaadimisele aeglast ehk tavalaadimist ja täiesti tühja aku laadimine võib kesta ühe ööpäeva. Laadimise ajal peaks iga paari tunni tagant kontrollima tabloo näitu ja kui see ei muutu, on protsess lõppenud.
Jah ja ei. Üldiselt ongi just niisama lihtne, eriti vanemate ja lihtsamate autode korral. Moodsamate ja keerulisemate – loe: kallimate – liikurite puhul on lugu keerulisem, sest nende korral ei pruugi aku eemaldamine olla niisama lihtne ja julge hundi kombel peale lendamine võib hiljem kaasa tuua probleeme näiteks turvavarustuse töös. Lisaks võib rikkaliku lisavarustuse all ägavatel autodel olla isegi mitu akut, nii et mõistlik oleks kahtluse korral esindusest või teenindusest üle küsida, millisele neist käivitusprobleemide korral läheneda ja kuidas oleks seda kõige parem teha.
Enamik täna müüdavaid akusid on hooldevabad ja peab vaid jälgima, et aku klemmid ja neile kinnitatavad klambrid oleksid puhtad. Käivitamise ajal tuhmiks tõmbuvad tuled annavad aimu võimalikest käivitumisprobleemidest, mistõttu võiks enne talve tulekut aku tervise vastava testri vahendusel üle kontrollida. Vastavad seadmed on Bassadone teeninduste näitel ootamas kõigis töökodades. Laadides ei pea alati ka akut otsima, sest paljudel autodel on „+“-klemm selleks mootoriruumi välja toodud.
Käivitub, ei käivitu?
